Wednesday 21 July 2010

Täna vihma sajab...

... ja mul on kritiseerimise tuju. :P :D
Vaatasin saadet pulmadest- olen ammu aru saanud, et briti naistel puudub igasugune maitse ja isikupärasus. Moest on neil ka väga veider arusaam. Retuusid, retuusid, retuusid, pikad pikad maikad, lätud või baleriini sussid mida kingadeks nimetatakse ja pikad ilma nööpideta kampsunid, millel esitükkide otsad pikemad on kui ülejäänud kampsun. Kampsun on vist liiga "paks" sõna selle rõivatüki jaoks. Hea küll, seda värki võiks isegi kanda...
Juuksed puhevile aetud ja apppiii.... see bed head stiil ajab juba oksele. Ja kõigele lisaks muidugi tonnide viisi pärleid. :) Hea küll- teinekord on see isegi päris äge, kuid kui absoluutselt iga tänaval vastu tulev tüdruk sarnaneb järgmisele, siis andke andeks... ajab.... ma kohe ei teagi... Nagu ühe lastekodu lapsed. Siiani näib mulle, et ainukesed kes erinevad on hispaanlannad ja mina. Ma olen üldse nagu teiselt planeedilt. Huvitav, mida minust arvatakse? Moega kaasas ei käi, retuuse ei kanna, huuli roosaks ei värvi....
Igatahes tagasi selle pulmade saate juurde. Vot seal tahtsid nad erineda! Kellel must pulmakleit, kellel punane. Kuna ise pulma minemas, vaatasin põnevusega, mida külalised kannavad. Järjekordselt appi! Enamasti riietatud musta. ?! Kõige kurvem päev? Või siis ka punasesse. Päris karmilt konkureerivad ehk silmatorkavad värvid pruudi kõrval. Nad nagu ei mõistaks, et pole viisakas pruudist silmatorkavam olla. (Siinkohal ei mõista ma iseennast-kust olev võtnud ma arvamuse, et just britid on kõige viisakamad ja etiketist kinni pidavad?)
Ja need asjandused mida nad juustesse topivad. Absoluutselt kõigil. Vanamuttidest noorte neiukesteni.
Olen siiski positiivne, kuna Grant kosib hispaanlannat, on paremat maitset oodata. ;)

No nii, sain oma mõtted välja ja jagatud. Vabandust kui kedagi kuidagi riivasin.
Tänan. Kohe palju parem hakkas.

Pisut kriitikat

Mitte ei mõista, mis värk siin luttidega on.
Linnas või poes käies, on üsna tavaline kohata kärus või omal jalul 2-3 aastaseid lapsi, kel lutt suus on. Ja mitte ainult. Nad ka räägivad lutt suus, nii et tihti on teistel inimestel nende kõnest raske aru saada. Ausalt öeldes ajab see mul harja punaseks. Ja lastest on mul kahju. Pangu need emmed- issid omale hommikul lutt suhu, käigu sellega terve päev ringi, pluss rääkigu teistega lutt suus ja ma tahan teada, mis tunne neil õhtul on.
Peaks vist kellelegi teinekord tõesti tänaval juurde astuma ja küsima, kas nad arvavad, et see on viisakas? Ma mõtlen, kui lastel lubatakse rääkida lutt suus? On okey? Aga kui täiskasvanud räägivad näiteks toit või suits suus?
Mul tekkis selle lutiga seoses veel üks küsimus- kui järjepidevalt ööd ja päevad lutti suus hoida, kas see võib mõjutada hammaste kasvu? Ses mõttes, et soodustada puseriti hambaid või midagi?

Monday 5 July 2010

...

Söön maasikaid ja mõtlen, et Nõmme turust tunnen puudust. Üleüldse turust, kus saaks värskeid marju osta, et mitte osta neid karbiga supermarketist. Ja lillemüüjatest Jaani kiriku kõrval tunnen puudust. Nii väga oleks tahtnud osta sületäis pojenge ja neid oma suurde Ikea vaasi panna et elutuppa silmailu tuua.